reede, 5. juuli 2013

CHIARA-MATTEO-LINDA, KARAOKE, SALSA!

Töönädal on taas läbi ja võib nädalavahetust ootama hakata. See nädal hoidsin ma lapsi kella 9-21ni. Olen väsinud ka, ausalt. Kui algul mõtlesin, mis see ära olla on siis, aga kõik vajavad ju tähelepanu. Päeva lõpuks olin ikka päris väsinud ja läksin kohe oma tuppa voodisse. Eks kindlasti sellepärast oli ka natukene rohkem tegemist, et väike Titty jäi haigeks. On teisipäevast saati kõrges palavikus olnud, täna on olukord juba parem. :) Kui tavaliselt ma õhtusöögi eest muretsema ei pidanud, siis see nädal olen seda ka teinud. Te mõtlete kindlasti, mida mina süüa siin teen. Aga mida lapsed ikka söövad, minu pärast rohkem kartulit. :) :) Põhiliselt on ikka pasta ja kartul, mida meie lastega sööme. Pereema on täielikult aedviljade peal. Tema näiteks pastat ja kartulit niimoodi ei söö. Praegu mõtlen, et see nädal kala ei söönudki! :) Ehk teen siis lastele kaks korda päevas süüa, lõunaajal panen väikse Titty magama,  pereema tuleb lõunale kella 14.00 aeg, lahkub tavaliselt kell 17.00. See on mulle nn "hingetõmbeaeg." Kui Titty ärkab, siis temale on vaja natukene süüa anda,  aga õhtust sööme tavaliselt kella 19.30 aeg. Eelmine reede oli esimest korda, kui ma lastega üksi öösel jäin. Pidin nad magama panema ja uksed lukustama. Vanemad ei olnud kahekesi väljas käinud sellest ajast alates, kui Titty sündis ehk siis aasta ja seitse kuud.  :) Mina ei tea, miks mina arvasin, et sellest tuleb mu kõige hullem kogemus nüüd. Kolm last ühes voodis, samaaegselt magama. Aga ma kiidan neid lapsi! Titty jäi alguses väikse jonniga, rahunes. Matteol ja Chiaral oli muidugi vahepeal jutustada vaja, siis mõtlesin küll, et nüüd on Titty ka üleval ja hakkan aga otsast peale. Ei kõik läks ilusti, mul lasti isegi ära sealt voodist minna. :) Kuna see nädal on päevad pikad olnud ja Titty on haige, siis välja ma pole need 5 päeva jõudnud. Eelmine laupäev siis toimus meil siin karaokepäev. Hommikust õhtuni käisid erinevad pered, lauldi ja võisteldi omavahel. Neil on isegi mitu mikrofoni, muusika käis ikka kõvasti. Ja nad lõpetasid alles kella 22.00 aeg. Aga siin on nagunii kõikide naabrite tegevusi kuulda, kes millal koju tuleb ja mis muusikat kuulab. Niiet see ei seganud küll kedagi. Õhtul tulid meile õhtusöögile ühed peretuttavad ja minu jaoks tehti Itaalia magustoitu; Tiramisu. Kolme erinevat sorti magustoitu oli laual ja nad ütlesid, et tavaliselt on veel rohkem. Pühapäeval käisime sünnipäeval. Siin on laste sünnipäevad sellised, et kuhu laps kutsutakse sinna on terve pere oodatud, see on viisakas. Ehk kutse oli Chiarale, sünnipäev toimus batuudimaal, rahvast oli nii palju, et tõesti olid kõik enda sugulased ka minu meelest kaasa võtnud. Kõik võisid süüa mida soovisid, vanematele oli alkohol isegi olemas. Pereema ja-isa said kohe Chiara sünnipäevaks sealt mõtte, peavad seal samas.  Kutsed jaotati juba laiali ja see toimub 11. augustil. Pereisa koguaeg viskab nalja minu kulul, et ega Triinu me Sind ju sünnipäevale ei kutsu, Sina oled kodus nii kaua. Ja siis kui midagi uut jälle söövad just magustoitude osas, siis ütleb, et Triinu ega Sina ju jumala eest ei soovi. Sulle nagu nii ei maitse. Nad rääkisid mulle seal sünnipäeval, kuidas nende suhe algas. :) Ütleme nii, et see oli küll saatusetahe. Nad olid üksteist teadnud kolm kuud ja kohe abiellusid. Ja siin nad nüüd on, kolme lapse vanemad ja 10 aastat õnnelikku abielu.
Vanema nüüd on Sulle midagi, nagu palusid. Nagu ma olen ka varem nimetanud, siis on neil väga palju loomi. Nüüd võtsid nad see nädal juurde veel ühe chiauaua ja ühe kassipoja. Viimane tibu suri ära. Ma ütlen, et kui siin lapsed ja papagoid ja kõik need koerad ühel ajal häält teevad, siis on siin kisakoor. Pereisa rääkis kuidas Matteo soovis veel ühte lindu võtta, aga õnneks on ta nii suur, et see oleks võimatu nende majas. Kunagi kui suurema maja saame, siis võtame. Mul oli apppppi!!! Aga neile meeldivad nii väga need loomad. Papagoide jaoks on siis kaks eraldi puuri. Võtavad toast pool seina ära. Nad lasevad end katsuda ainult pereisal, teiste peale hakkavad kohe kurja häält tegema, kes läheneda püüab. Söödab ka neid pereisa ja nad söövad ka krõbutskate taolisi helbeid. :) Koeri toidab ka pereisa, tegelikult toidab kõiki loomi pereisa. Kilpkonnad on minu meelest need jubedamad või kõhedust tekitamad. Mina neid katsuda ei julge ja see vesi mis nende akvaariumis on, mul koguaeg tunne, et pange puhas vesi sinna. Papagoisid  võetakse puurist korra päeva jooksul välja, siis paneme kõik jooksu :) Üks chiauaua võib toas ka käia, aga mina sellel vahet ei tee, kes see tohib. Muidu on nad tagahoovis, kilpkonnadega. Eeshoovis on suurem koer ja pardid. Kassid on toas ja muidugi ma sain teada, et ühele kassile meeldib minu toas magada. Ja esimesel õhtul ma ei saanud temaga kuidagi hakkama, ajasin voodi pealt minema, ei midagi. Nii me siis kahekesi magasime. Seda loomakogust siin nähes, ma olen veel rohkem kindel, et mina loomi ei soovi. Kindlasti jääb mulje, et siis on kodu must ja kindlasti on mingi lõhn juures vms. Ei ole, kodu on alati korras ja  loomade eest hoolitsetakse hästi.
Teisipäeval käisid vanemad taas õhtul väljas. Niiet minu tööpäevad on see nädal pikadpikad olnud. Praegu olen õnnelik, et homme on nädalavahetus ja ma magada korralikult saan. :) Mina siis käisin kolmapäeval salsatunnis. Koht, kus see toimus oli OUMAIGAAD. See oli rannaääres, kus oli mitumitu baari. Baarid olid väikeste vahemaadega ja igas baaris oli võimalik mingit tantsustiili õppida. Igal baaril oli nn enda lava, need kes ei tahtnud tantsida istusid ja vaatasid teisi. See oli minu jaoks muidugi hirmuäratav. See oli mu esimene kogemus. Esimest korda käisin ka väljas ilma pereta. Pereema tuttav kutsus mind sinna ja nagu aru sain, siis tema on ka see, kes mulle linna näitama hakkab. Temaga suhtlesin ma inglise keeles, tal on see ikka väga heal tasemel. Hirmutas ära mu lausa. Itaallased sellised ka, et suhtlevad ju hästi palju. Aga ta teadis täpselt, mis tunne on eemal omade juurest olla, sest on ise Los Angeles töötanud, doktorina. Kogemus oli põnev! Ja nagu ma aru sain, siis neid tunde me võtma hakkamegi, kui ma seda soovin. 
Nädalavahetusel ootab mind klubikülastus, kui mitte homme siis järgmine nädalavahetus. Pereema ütles, et siis on mingi vaheldus ka kolmest lapsest ja mul tuttav töötab seal, siis on Sul turvaline ka. :) Pühapäeval on pereisa isal sünnipäev, siis oleme sinna lõunasöögile kutsutud. Rohkem ma ei tea plaanidest midagi. 
Ma iga päev saan aina rohkem aru, kuidas mul on vedanud.. et just siia sattusin. Praegu alles mõistan, et oleks võinud ükskõik milline pere olla, esmamulje on alati pettev. Aga ma olen väga rahul. Ma loodan, et neid aegu tuleb ka juurde, kus ma saan minna ja tutvuda linnaga. Nii palju on ette planeeritud küll, aga praegu vaatan kuupäeva ja aeg lendab siin. Enam ei teagi, kas kõikke seda jõuab. 

Päikselisi päev! 
Teie Trinsu






 



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar