Eelmine kord kirjutasin Teile uhketest villadest ja majadest, siis unustasin mainida, et igal majal on ka suured/kõrged väravad ees. Ja väravatest sisse pääseb ainult siis kui helistad tuppa sisse no muidugi oma kodurahvas saab võtmega sisse. Nagu meie korterisüsteem. Kui siia esimest õhtut tulin, siis öeldi mulle kohe, et meie kodukoht on ühes rahulikumas kohas Sardiinias. On ka neid kante, mis on räsitud ja kus vargaid on palju, öösiti järsku magades avastad kuidas varas röövib lihtsalt su toast asju. Selliseid juhtumeid ei ole palju, kui varas inimesele liiga teeb, lihtsalt hiilib vaikselt sisse ja hommikul avastatakse, me maja on tühjaks tehtud. Kui Eestis on akende ees kardinad, siis siin on nagu ribikardinad, aga ikka metallist .:D Öösiti on tunne nagu vanglapiirid oleks ette pandud. Ja kui kodust ära minnakse, siis pannakse need ette kohe. Isegi hommikul kui magad ei saa kunagi aru, kas õues päike paistab ja kui palju juba kell võiks olla, selline tunne koguaeg, et öö on toas. :) Mis on siin veel suureks probleemiks on tulekahjud. Lihtsalt keegi teeb maalapi peal tuld ja paneb jooksu, kui tuli võimust saab. Ning ei teatata ka kuskile.
Siin on hästi-hästi-hästi suured supermarketid. On kahte sorti poode. Kas EURO poed, millele on suur lisaprontsent juurde pandud. Meie hindadega siis kahekordne summa. Või siis Super poed, kus on hinnad Sardiinia rahvale okeid, aga meie poehindadega võrreldes on pool juurde pandud. Niiet on küll kallis riik. Siis on sellised väikesed nagu külapoed meil, järsku tehakse peatus tänaval ja minnakse sisse uksest, kus on rippkardinad. Nii saan ma aru, et tegu on poega ja nendes on müügil nt loomatoidud, lemmikloomad või kala jms. Need poed näevad küll imelikud välja, korrastamata, haisevad ja kõik on segamini. Kui ma siia Itaalia sõitsin, siis öeldi mulle, et see riik on räpane. Jah on küll räpane, tänavad on täis ajakirju, pabereid jms. Korjasin üks päev maja eest maha visatud või siis postkastist välja lennanud ajakirju üles, pereisa vaatas ja küsis, et mida sa teed? Ma küsisin et kas need peavad siin maas olema. Siis ta ütles, et alati on olnud, et ei ole vaja korjata neid. Siis kohe küsis, et kas Teie tänavad on puhtad ja enda maja ümbrus. Ma julgesin uhkelt vastata, et meie loodust hoiame. Selline asi on minu silmadele esmakordne, siis ta natukene ehmus ja ütles, et võin need lehed siis ära korjata . :) Üleüldse on toas ka nii palju kila-kola, mida minu arvates pole üldse tarvis. Selles mõttes on pere korralik ja puhas jms, aga liiga palju on sellist mõtetut kola üksteise otsas. Teen ükspäev Teile kodust pilti, siis näete ise. Nii poed siis, minu maja juurest on pood väga kaugel. Jalutades arvan, et jõuaksin õhtul kohale, kui lõunal minema hakkan. No sellised vahepealsed poed on muidugi, aga ma ei julge minna nendesse sisse. Pereisa ei soovita ka igale poole sisse vaadata ja sealt tooteid osta. Üleeile olin haige, eks see palavik ja kõhuvalud ja ülekeha higistamine tuli sellest, et uus maa ja kohaneda veel vaja. Aga nüüd on juba palju parem. Sain perele selgeks tehtud, et ärgu surugu mulle toite, mida ma tõesti ei suuda suust sisse toppida. Muidu olid nad juba kavalad, ütlesid close your eyes and trust. Esimest korda ma ei osanud arvatagi, mis sinna suhu mulle topitakse nüüd. Nüüd ütlen lihtsalt, No, grazie ja saadakse aru. Kui kellegi teise juurde sööma läheme, siis öeldakse kohe, et Triinu ei söö seda ja seda ning seda pole mõtet pakkuda. :) Minu jaoks on siiani nii uskumatu, et juustu ei sööda saia peal või leiva peal, vaid lõigatakse selline paks viil ja nositakse seda siis. No ma tean, et eestlased söövad ka nii.. aga minule ei meeldi. :) Ja juustud on nii erinevat sorti, et vahel vaatan, et see juust on küll vana ja hallitab. Aga sellised nad olema peavadki :D Kui mulle eile õhtul pakuti kala, siis mõtlesin et kala ikka hea on. Aga see melonikastmega üle tehtud kala polnud minu maitse järgi. Pereema ütles eile enda vanematele, et Triinule saia ja tavalisi makarone, siis ta rahul. Ahjaa kana maitseb ka, aga valge kana liha, ütles pereema.Mis vahet neil kanalihadel veel on, seda ma ei tea. Minu patuks jääb siin jäätis vist, parim asi siin. Tooks Teile kõigile seda proovida, kui see kuidagi võimalik oleks. Tõesti on itaalia jäätis the best! Ja alkoholist olen suutnud ka ära öelda. Nemad joovad seda ju iga söögikord :) Klaasike veini või õlut käib ikka toidu juurde. No kui on õhtusöök siis võetakse kangemat ka. Ja autorooli pole mingi probleem hiljem istuda.
Nii, käisin siis eile ilusamas kohas, kuhu kunagi sattunud olen. Usun küll, et see oli midagi, mida kunagi pole näinud. Rand; suur, soolane ja helesinine meri, majad mäe küljes, üleval, all, sooja 37 kraadi. Ma isegi ei oska kirjeldada, mis kõik seal oli. Need, kes selles kandis elavad, need on õnnelikumad inimesed üldse. Pereema vanemate suvekodu oli seal. Peesitasime rannas, käisime vahepeal söömas, siis läksin üksi randa tagasi. Nädal aega maja rentimist pidi olema 1500 eurot. Sinna ma lähen kunagi veel, siis kui ma Eestis olen ära käinud. Naised päevitasid palja ülekehaga. No mitte kõik, aga neid ikka leidus.
Praegu on mõtetega kõik. Kui Te tahate, siis andke mulle aimu, millest ma võiks kirjutada. Automaatselt nende asjade peale ei tule.
Seda ka, et omasuguseid igatsen väga! :) Itaalia keel on ilus ja kõikke muud, näen vaeva, et aina rohkem aru sellest saada ja kogun julgust, et ka ise sõnu öelda. Aga, kujutage ette.. üksi keset itaalia keelt. :)
Päikselisi päevi,
Teie Trinsu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar